Tugilahendused

Tugilahendused puuetega inimestele on minu jaoks täiesti võõras valkond, mistõttu tuli võtta veidi aega ja uurida, milliseid lahendusi on viimaste aastate jooksul loodud. Sammud tunduvad olevad väiksed ja vaevalised, paljud ideed ei jõua kunagi prototüübist reaalse tooteni, enamasti on süüdlaseks raha puudus. 

Eesti elanikele pole sugugi mitte võõras valitsuse korrutamine, et pole meil vahendeid ei ühe ega teise projekti toetamiseks, Haigekassa olgu õnnelik selle üle mida antakse. Tugisüsteemid on arvestatavad vaid maakonnakeskustes, mis toimivad suurel osal ainult tänu annetustele ja vabatahtlike abile. Tallinna linnavalitsus on nii üllas, et annab puudega lapse vanemale 76,7 eurot toetust. Aastas.

Ei ole mingi uudis ega ime, et meie riigis ei ole asi niivõrd innovaatilises lahenduses kuivõrd kättesaadavuses ja rahakoti kandvuses. Natuke netis ringi kolades leidsin huvitava võimaliku lahenduse pimekurtide kommunikatsiooniprobleemile. Tegemist ei ole valmis tootega, vaid areneva prototüübiga kuna paar aastat tagasi ei suudetud crowdfundig-u abil piisavalt suurt summat kokku ajada.

dbGLOVE on itaallastest koosneva meeskonna vaimusünnitis, mis näeb välja nagu kriipsujuku käelaba immiteeriv robot. Vidin tuleb asetada käelabale ning olles ühendanud selle Bluetooth'i abil nutitelefoniga, võimaldab see pimekurtidel sõnumeid saata, netis surfata ning jututubades suhelda. 18 tundlikku ala toimivad Malossi tähestiku järgi, teatud punkte sõrmedel (mis vastavad teatud tähtedele) puudutades ja näpistades on võimalik lauseid moodustada ning infot edasi anda. Tänu antud keele lihtusesele ja intuitiivsusele on seadme kasutamine võimalik ka puutega inimestel, kes ei ole võimelised Braille'i ära õppima. Seade edastab infot kasutajale tagasi sarnasel viisil, imiteerides puudutusi ning näpistusi teatud aladel sõrmede peal. 

Nutikas vidin ei ole aga sugugi odav - lihtsamad versioonid maksavad 250 eurot ning keerulisemad kuni 650. Siiski on Bluetooth'i abil iga seadmega ühenduv leiutis parem lahendus kui kordades kallimad erilahendused. Väikse plussina on kogu arenguprotsess open source, hõlmates nii hardware-i kui ka software-i. 

Uudised dbGLOVE-i arengust on mõned aastad vanad ning korraks tekkis ka hirm, et kogu projekt on hüljatud ning unustusehõlma vajunud, kuid kaevates tuli välja, et meeskond tegeleb aktiivselt toote arendamise ja tutvustamisega messidel, lootes leida endale rahastajaid ning abistajaid.

Reaalselt on 250 eurot siiski väga väike hind, mida maksta võimaluse eest välismaailmaga suhelda ilma tõlgi abita. Hinnanguliselt on maailmas umbes 150 miljonit inimest, kes on mingil määral pimedad ja kurdid ning neil ei ole hetkel alternatiivseid võimalusi kommunikeeruda ilma spetsiaalse tõlgi abita. 

Kogu uurimisprotsess oli väga silmi avav erinevate probleemide suhtes, millega inimesed silmitsi seisavad ning millele me enamasti tähelepanu ei pööra. Kui Eesti uudiseid lugedes tabab vaid abitu viha ja kurbus, siis on hea teada, et maailmas on inimesi, kes aktiivselt tegelevad lahenduste otsimisega isegi kui rahastatus tuleb suurel määral oma taskust.