Thursday, April 13, 2017

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus

Tegemist on lühikese, kuid informatiivse huumorivõtmes kirjutatud nö juhtnööridega kuidas saada häkkeriks. Autor kummutab otsekohe massimeedias loodud pildi häkkerist kui arvutitesse sisse murdjast, nimetades neid inimesi cracker-iteks ning luues kindlad piirid kahe vahel. Kõige olulisem oli muidugi see, et päris häkker ei taha cracker-iga mitte midagi tegemist teha.

Ma ei leia, et tegemist on ülemäära tõsise kirjutisega ega et häkkeriteks püüdlevad peaksid kõike loetut sõna sõnalt jälgima. Kirjutises on olulised punktid segatud huumoriga ning juurde lisatud stereotüüpsete arvutiinimeste omadusi ja huvisid.

Olulisemate punktidena on välja toodud tähtsamad iseloomuomadused ja oskused, kui vajalikud võtmed häkkerikultuuri sobimiseks. Probleemid on lahendamiseks, igav ei ole huvitaval inimesel kunagi, vabadus on hea - kuid ainuüksi mõtteviisist ei piisa. Attitude ei suuda asendada reaalseid oskuseid ega kogemusi.

Oskustest esimene peaks eestlase jaoks olema inglise keele omandamine kõrgemal tasemel. Programmeerida on raske kui mitte võimatu tajumata seda võõrkeelt. Kõrvalpunktina võib mainida, et selle koha peal on minulgi väike segadus, miks teatud õppeainetes kasutame eesti keelseid väljendeid, mis tihti peale kõlavad kohutavalt piinatud inglise keelsete sõnakõlksudena. Isegi kui tõlge on ilustatud ning eesti keelele omaselt kõlama pandud, ei ühenda ma kahte sõna tihtipeale omavahel ära, kuigi tunnen väljendit mõlemas keeles.

Ei saa üle ega ümber vajadusest osata programmeerida, Unix-i tundmisest ega World Wide Web-i ning HTML-i oskustest. Programmeerimiskeeli on palju ning need on erinevate raskustega, kuid autor on toonud välja mitu head varianti algajatele, rõhutades vajadust lisaks lugemisele ja uurimisele ka kindlasti ise koodi kirjutada.

Staatus mängib häkkerite kultuuris tasu rolli, kuid omamoodi on seda raskemgi omandada kui mägedega raha. Staatus sõltub teiste häkkerite arvamusest ning hinnangust töö kohta, mida oled teinud, selle vajalikkusest ja otstarbekusest. Häkkerite kultuuris puuduvad juhid, nende asemel on esindajad ja eeskujud.

Kokkuvõtlikult oli tegemist igati huvitava lugemisega, väikse aknaga häkkerite natukene omaette maailma. Kirjutis on loodud samas stiilis nagu autor soovitab maailma vaadata, mängulise tõsidusega.

No comments:

Post a Comment